Piiratud asjaõigusega seotud lepingud
Piiratud asjaõigused on asjaõigused, mis annavad isikule õiguse kasutada või koormata võõrast asja, kuid mitte omandiõigust sellele.
Lihtsamalt öeldes: omanik jääb alles, kuid teisel isikul on asja suhtes kindel seadusest või lepingust tulenev õigus.
Eesti asjaõigusseaduse järgi on peamised piiratud asjaõigused:
1. Servituut
Õigus kasutada võõrast kinnisasja kindlal viisil (nt teeservituut, tehnovõrgu talumine), samuti võivad servituudid kohustada isikut mingist tegevusest hoiduma (nt mitte rajama kinnisasjale teatud ehitisi, paigaldama kinnisasjale reklaami vms).
Kui servituut seatakse teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, on tegemist reaalservituudiga (nt juurdepääsutee naaberkinnistule). Kui servituut seatakse konkreetse isiku kasuks, on tegemist isikliku servituudiga, mis jaguneb omakorda kaheks:
Isiklik kasutusõigus – nt eluaegne kasutusõigus eluruumile, tehnovõrgu (nt maakaabli või liitumiskilbi) talumine enda kinnisasjal.
Kasutusvaldus – õigus kasutada võõrast kinnisasja ja saada sellest kasu (nt eluaegne kasutusõigus eluruumile õigusega seda välja üürida, teha kinnistul metsaraiet ja saada endale raiega tekkinud metsamaterjal).
2. Reaalkoormatis
Reaalkoormatis on kohustus, mis käib kaasas konkreetse kinnisasjaga, mitte konkreetse inimesega. Näiteks võib kinnistu omanik olla kohustatud igal aastal maksma tasu naaberkinnistu omanikule, hooldama teed või kraavi või tuulepargi puhul maksma iga-aastast tasu tuuliku talumise eest.
3. Hoonestusõigus
Õigus ehitada ja omada ehitist võõral kinnisasjal.
4. Ostueesõigus
Õigus kinnisasi eelisjärjekorras ära osta, kui omanik selle võõrandab (müüb, kingib või vahetab).
5. Pandiõigus
Õigus rahalise nõude tagamiseks, näiteks hüpoteek kinnisasjale.