Korduma Kippuvad küsimused ehk KKK
Kaua tuleb tavaliselt notariaega oodata?
Meie büroos üldjuhul paar päeva ning see aeg kulub nii või teisiti selleks, et notaril jääks aega asjaoludega tutvuda ning veenduda, et plaanitav toiming või tehing on osaliste jaoks turvaline ehk õiguskindlusega tagatud ning lepingu või dokumendi projekt koostada/ette valmistada.
Millised dokumendid peab notari juurde kaasa võtma?
Notari juures peab olema kaasas kehtiv isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart või juhiluba). Notar võib isiku tuvastada ka Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis oleva foto alusel. Kui lepingu sõlmimiseks on notari juurde vaja midagi lisaks kaasa võtta, anname sellest kindlasti eelnevalt teada (üldjuhul võib selleks olla mõni selline tehinguga seotud dokument, mida elektroonilises registris näha ei ole, näiteks mõnikord on vaja, et inimesel oleks ette näidata perekonnaseisu tõendav dokument, kuid üldjuhul on needki notarile elektrooniliselt nähtavad).
Millised andmed tuleb notaribüroole enne tehingut esitada?
Tehingu andmed: kes, millistel tingimustel ja mida teha soovib. Notaribüroo kontrollib üle registrite andmed ning koostab nende ja kliendi saadetud andmete alusel lepingu teksti. Tavaliselt saadame lepingu projekti ka e-posti teel klientidele ülevaatamiseks.
Milliste kuludega peaks arvestama?
Iga notariaalse tehingu eest tuleb maksta notari tasu, mille suuruse paneb paika seadus. Tavaliselt teevad osapooled selle pooleks. Oluline on teada, et ükskõik kuidas osapooled tasu maksmise omavahel kokku lepivad, vastutavad nad selle eest solidaarselt. Seega kui see pool, kes on maksmise enda kanda võtnud, seda ei tee, siis on notaril õigus nõuda tasu teiselt poolelt, kes saab selle siis omakorda lepingu alusel esimeselt tagasi küsida.
Kinnisvaratehinguga kaasneb reeglina ka muudatus kinnistusraamatus ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu. Selle maksab tavaliselt see osapool, kes on muudatuse tegemisest huvitatud, näiteks kinnisasja ostmise puhul on ostja huvides see, et ta oleks omanikuna registrisse kantud. Kui jätta riigilõiv müüja kanda ja ta selle maksmata jätab, on müüja endiselt asja omanik edasi ja võiks selle halvimal juhul uuesti maha müüa.
Kui kinnisasi ostetakse laenuga ja selle tagamiseks seatakse hüpoteek, siis hüpoteegi kulud kannab tavaliselt ostja. Ka pankadel on laenu andmise tingimuseks reeglina see, et laenusaaja kannab vormistamisega seotud kulud. Teisalt võib ostetaval asjal olla mingisuguseid koormatisi või õigusi, mis tuleb lõpetada või kustutada, ja sellega seotud kulud kannab tavaliselt müüja.
Milleks kasutatakse deposiiti?
Juhul kui lepingu sõlmimine ja raha maksmine toimuvad eri ajal nagu enamasti kinnisvaratehingute puhul tavaks, siis on mõlema poole huvides võimalik kasutada notari deposiitkontot ehk ostja kannab enne tehingut raha notarideposiiti, millega saab müüja kindlustunde, et esiteks on ostjal see raha olemas ja teiseks saab ta selle pärast lepingu sõlmimist kindlasti kätte.
Ostja saab kindluse selles osas, et müüja ei saa raha enne, kui leping sõlmitud ning tal on kindlus, et ta saab ostetud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kantud.
Meie deposiitkontod leiad SIIT-KLIKI.
Millist nõu annab notar?
Ärge eeldage – küsige nõu. Kui kahtlete – küsige nõu. Notari ülesanne on tehingu juriidilist poolt selgitada ja kulud ei sõltu sellest, kui kaua tehingule aega läheb või mitu küsimust küsiti. Notari ülesanne ongi leida just konkreetsele inimesele ja tema olukorrale sobiv lahendus ning tagada tehingute õiguskindlus kõigile osapooltele. Tehingule eelnev konsultatsioon on tasuta.
Mis on kaugtõestamine?
Kaugtõestamine tähendab notariaaltoimingu tegemist notari ja kliendi vahel loodud videosilla kaudu. Sellisel viisil tõestatud tehing on õiguslikult samaväärne notari juures kohapeal tehtud toiminguga. Kaugtõestamise erivorm on hübriidtõestamine (vaata järgmist lõiku), mille puhul võib üks tehingu pool osaleda videosilla teel ja teine viibida notaribüroos.
Vaata põhjalikumat tutvustust siit – KLIKI
Mis on hübriidtõestamine?
Hübriidtõestamine on kaugtõestamise alaliik, mille puhul notariaaltoimingute tegemine notari ja kliendi vahel toimub nii, et mõned lepingu osalised osalevad videosilla vahendusel ja teised notari büroos kohapeal. VAATA KAUGTÕESTAMISE JUHENDIT-KLIKI SIIN
Kas kaugtõestamist on võimalik tulla tegema ka notari büroosse?
Sellisel juhul tuleb muuta lepingus kajastuvat tõestamise vormi, seega palume meile aegsasti teada anda, kui olete meelt muutnud ja soovite kaugtõestamise asemel büroosse tulla, et Te ei peaks ootama kuni lepingusse muudatuse(d) sisse viime.
Kas kõiki notariaalseid toiminguid saab teha kaugtõestamise teel?
Kaugtõestamise teel on võimalik teha pea kõiki notariaalseid toiminguid mõne erandiga. Büroosse tuleb kohale tulla kui soovite:
• Sõlmida abielu
• Lahutada abielu
Et teha testamenti või tõestada volikirja, tuleks üldjuhul tulla büroosse, kuid on võimalik kohaldada erandeid, kui olud on erandlikud – kliendi liikumisprobleemid vms.
Mis on e-Notar iseteenindus?
e-Notar on elektrooniline keskkond, mis võimaldab:
• Lepinguga tutvuda enne tehingut;
• Tehingu algatamist ja tehingu andmete sisestamist;
• Saada ülevaade Teiega seotud notariaalsetest tehingutest;
• Broneerida tehingu aega;
• Dokumente allkirjastada ID-kaardiga, Mobiil-ID-ga või Smart-ID-ga;
Vaata e-Notarit tutvustavat videot – KLIKI
Sisene e-Notar iseteenindusse – KLIKI
Kuidas toimuvad tehingud alaealisega?
Lapse ja eestkostetava varaga tehingute tegemine.
Alaealist saavad esindada ja lapse nimel tehinguid teha tavaliselt üksnes mõlemad vanemad ühiselt, kuna omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.
Ühel vanemal on ainuhooldusõigus ka siis, kui kohus on nii määranud või kui isadust ei ole kindlaks tehtud või kui üks vanem on surnud.
Tehingud vanema ja lapse vahel
Vanemad ei või lapse nimel teha kõiki tehinguid. Peamiselt on välistatud tehingud, mille üheks pooleks on laps ja teiseks pooleks vanem või vanema lähisugulane, kus võib esineda lapse ja vanema huvide konflikt. Nimetatud toimingute tegemiseks tuleb pöörduda kohtu poole erieestkostja määramiseks ning kohus määrab isiku, kes esindab last tehingu tegemisel lapsevanemaga.
Teise võimalusena võib kohus anda nõusoleku konkreetse tehingu tegemiseks ilma erieestkostjat määramata, asendades lapse tahteavalduse jõustunud kohtulahendiga. Lisaks ei saa vanemad last esindada tehingute tegemisel varaga, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda.
Tehingud kohtu nõusolekul
Teatud tehinguid võib lapse nimel teha üksnes kohtu eelneval nõusolekul.
Peamised tehingud, mida saab kohtu nõusolekul teha:
• Käsutada (s.o müüa, kinkida, pantida, koormata muul viisil jne) lapsele kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.
• Käsutada lapsele kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.
• Sõlmida lapse nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut.
anda kasutusse lapsele kuuluvat kinnisasja (näiteks sõlmida üürilepingut).
teha tehingut, millega laps võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa.
• Loobuda pärandist, annakust või sundosast või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.
võtta lapse nimel laenu.
• Omandada ja võõrandada lapse nimel väärtpabereid, välja arvatud juhul kui väärtpabereid omandatakse lapse nimel, kuid vanema vahendite arvel, tingimusel, et müügist saadu jääb lapse omandisse.
Kõik tehingud, mis on teostatavad vaid kohtu loal, leiate perekonnaseadusest. Kõik eelnimetatud piirangud kehtivad lisaks lapse ja vanema suhetele ka eestkostetava ja eestkostja suhetes juhul, kui täisealise isiku teovõime on piiratud ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja.
Täpsemat infot ja praktilisi nõuandeid seoses eestkostega ja sellega seotud piirangutega leiate eestkostjatele mõeldud veebilehelt Eestkostja teejuht – KLIKI.
Miks esitab notar küsimusi raha päritolu kohta?
Tegeliku kasusaaja deklareerimine.
Kui notar teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, siis on ta kohustatud järgima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud nõudeid, mis on seotud näiteks:
• kinnisvara, osaühingu osade või aktsiate müügilepingu tõestamisega;
• osaühingu asutamisega;
• raha või väärtpaberite hoiustamisega notari deposiitkontol;
• muude tehingute tõestamisel.
See tähendab, et notar peab oma töös tavapärastele toimingutele lisaks veel:
• tuvastama tehingu tegeliku kasusaaja ja aru saama kliendi omandi- ning kontrollistruktuurist;
• aru saama tehtavast tehingust või toimingust ja koguma teavet tehingus kasutatud vara päritolu kohta;
• selgitama välja, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või lähedane kaastöötaja.
Nende asjaolude tuvastamiseks võib notar paluda kliendil täita ankeet, milles klient saab muu hulgas selgitada tehingu tegemise eesmärki ja kirjeldada raha päritolu.
Tegeliku kasusaaja kindlaks tegemisel selgitab notar välja inimese, kes omab mõju tehingu tegemise või kontrolli juriidilise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing tehakse. Juriidilise isiku puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks inimest, kes omab või kontrollib juriidilist isikut otsese või kaudse osaluse kaudu, ületades 25% hääle- või omandiõigusest. Eesti ühingute puhul on juhatusel kohustus avaldada teave tegelike kasusaajate kohta äriregistri juures peetevas tegelike kasusaajate registris. Välisriigi ühingute puhul on notaril samuti kohustus tuvastada tegelik kasusaaja ja selleks on vaja esitada ühingul notarile enda asukohariigist vastav dokument.
Sobivad samad tõendid ja dokumendid, mis pangaski.
Tehingus kasutatava vara päritolu tuvastamisel võib notar küsida tehingupoolelt teavet ja dokumente vara päritolu kohta. Kui raha on pärit näiteks vara müügist, siis saab esitada selle vara müügilepingu. Lisaks võib notar küsida ka muid dokumente, näiteks pangakonto väljavõtet, millelt on näha rahasummade laekumine. Keerulisemaks võib osutuda pikema perioodi jooksul kogutud raha päritolu tõendamine. Sellisel juhul on notaril vaja saada ülevaade isiku sissetulekutest pikema perioodi jooksul ja seetõttu võib notar paluda esitada kliendil ka selle kohta pangakonto väljavõte. Raha päritolu tõendamisel on olnud lahenduseks ka näiteks tuludeklaratsiooni esitamine.
Tuleb ette, et tehinguosalised imestavad, miks küll kontrollib notar raha päritolu, kui raha ometi on liikunud pangaülekannete kaudu ja pank on juba raha päritolu kontrollinud. Notari kohustus täiendavaks kontrolliks tuleneb asjaolust, et igal kohustatud isikul ehk nii pangal kui notaril eraldi on kohustus tuvastada raha päritolu iseseisvalt. Kohustatud isikud võivad siinjuures teha küll omavahel koostööd ja üldjuhul teevadki, kuid lõplik vastutus jääb igaühele endale. Et nii pank kui notar soovivad raha päritolu tõendamiseks näha samadest seadustest tulenevatel nõudmistel põhinevaid tõendeid ja dokumente, siis tavaliselt piisabki sellest, kui edastada samad tõendid ja dokumendid nii pangale kui notarile. VAATA KA SIIA – KLIKI
Kas notar teeb toiminguid ka väljaspool bürood?
Erandkorras ja –juhtudel on võimalik tõesti, et notar sõidab notariaaltoimingu taotleja juurde näiteks hooldekodusse, haiglasse, või kinnipidamisasutusse kui:
• toiming on ajakriitline;
• kaugtõestamine pole mingil põhjusel võimalik;
• taotleja ei ole võimeline liikuma tervislikel põhjustel;
• taotleja liikumisvabadus on piiratud (kinnipidamisasutustes viibijad).
Samuti on notariga kokkuleppel võimalik abielu sõlmida väljaspool notaribürood abiellujate valitud kohas.
Palume arvesse võtta, et:
• väljasõiduga kaasnevad täiendavad tasud;
• notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja (reeglina on selleks takso).
Kuidas pärijaid teavitatakse pärandist?
Eesti Vabariigis teavitatakse pärijaid pärandist vastavalt pärimisseadusele.
Pärimismenetluse algatamine
Kui isik sureb, algatatakse pärimismenetlus kas pärija(te) või muude huvitatud isikute (nt võlausaldajate) avalduse alusel. Pärimismenetlust juhib notar, kes kontrollib andmeid pärandaja ja võimalike pärijate kohta.
Pärijate kindlakstegemine
Notar teeb kindlaks kõik seadusjärgsed pärijad. Kui on olemas testament, siis lähtutakse sellest. Kui testamenti ei ole, pärivad seadusjärgsed pärijad (nt lapsed või kui neid ei ole siis vanemad või kui neid enam ei ole siis pärandaja õed-vennad; kui pärandaja on surres abielus siis ka abikaasa).
Teavitamine
Notar teavitab pärimismenetluse algatamisest kõiki teadaolevaid pärijaid. Teade saadetakse kas e-kirja või lihtkirja teel ning avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Kui pärijate elukohad ei ole teada ning rahvastikuregistrist kättesaadavad, avaldab notar pärimiskutse ainult Ametlikes Teadaannetes. Kui pärijad ei ole teada, avaldab notar Ametlikes Teadaannetes teate üleskutsemenetlusest võimalike pärijate tuvastamiseks. Pärijatel on õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda; loobumiseks tuleb esitada notarile avaldus.
Pärandist loobumine või vastuvõtmine
Kui pärija soovib pärandist loobuda, peab ta selle kohta esitama notarile avalduse kolme kuu jooksul alates hetkest, mil ta sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Kui pärija ei loobu pärandist, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
Pärimistunnistuse väljastamine
Kui pärijad on kindlaks tehtud, väljastab notar pärimistunnistuse, mis tõendab, et pärija on ametlikult pärandi omanik.
Avalik info
Teated pärimismenetluse algatamise kohta on kättesaadavad Ametlikes Teadaannetes.
Vaata palun ka TESTAMENT.
Millal ja milleks taotleda pärandvara inventuuri?
Pärandi vastuvõtmisega saab pärija pärandvara omanikuks, vara võib sisaldada ka kohustusi, sealhulgas võlgasid. Pärija peab täitma kõik pärandaja kohustused. Juhul kui pärijal on kahtlus, et pärandvara arvelt ei saa täita kõiki pärandaja kohustusi, saab ta notarilt taotleda pärandvara inventuuri.
• Pärija vastutus pärandvara kohustuste eest
Juhul kui pärija ei taotle inventuuri, vastutab ta ka pärandvara ületavate võlgade eest oma varaga.
Juhul kui pärija on notarile inventuuri nõude esitanud, vastutab ta pärandaja võlgade eest ainult pärandvara ulatuses.
• Inventuuri taotlemise protsess
Inventuuri saab taotleda notarilt pärija, kes on pärandi vastu võtnud.
Kui pärandvara ei kata kõiki pärandaja kohustusi, võib pärija esitada inventuuri nõude kolme kuu jooksul alates hetkest, mil ta sai teada või oleks pidanud saama teada asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri, kellele tuleb tasuda eraldi.
• Erandid ja kohustuslik inventuur
Inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik (alaealine või eestkostetav), kohalik omavalitsusüksus või riik.
Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja (näiteks lapsevanem) ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.
Kas pärandi vormistamine Eestis sõltub pärandaja viimasest elukohast või vara asukohast?
Kui pärandvara asub Eestis, võib Eesti notar olla pädev vormistama pärandit olenemata sellest, kas pärija või pärandaja on välisriigi kodanik. Kui pärandaja oli välisriigi kodanik, tuleb arvestada ka selle riigi seadusandlusega, kus pärandaja viimane alaline elukoht oli. Euroopa Liidu pärimisõiguse määrus (Brüsseli IV määrus) määrab kindlaks, et üldiselt kohaldatakse pärandiasjades pärandaja viimase alalise elukoha riigi seadust, välja arvatud juhul, kui pärandaja on määranud oma testamendis teise seaduse kohaldamise (näiteks oma kodakondsusriigi seaduse).
Vajalik on viimase alalise elukoha riigi notari poolt väljastatud Euroopa Liidu pärimistunnistus (European Certificate of Succession, ECS), mis on dokument, mille eesmärk on lihtsustada pärimisasjade menetlemist piiriüleselt Euroopa Liidus. See on kasutusele võetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 650/2012, mida tuntakse ka kui Brüsseli IV määrust. ECS võimaldab pärijatel, pärandi hooldajatel ja testamendi täideviijatel tõendada oma õigusi teises Euroopa Liidu liikmesriigis ilma täiendavate formaalsusteta.
Kas abielu lahutamise algatamiseks piisab ka ühe poole avaldusest?
Vastavalt perekonnaseisutoimingute seadusele § 44 (1) on perekonnaseisu kande tegemiseks (ka abielu lahutamiseks) vajalik, et abikaasad esitavad perekonnaseisuasutuses isiklikult ühise kirjaliku avalduse.
Abiellumise ja lahutamise avaldusi on võimalik esitada ka kaugtõestamise teel. Tulenevalt notariaadimäärustiku § 121 lõikest 7 ei kinnitata kaugtõestamise teel abielu sõlmimist ja lahutamist ega tehta abielu- ja abielulahutuse kannet perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel. Avalduste esitamine ei ole aga kaugtõestamise teel takistatud.
E-rahvastikuregistri portaali (https://www.rahvastikuregister.ee/) kaudu digitaalsel kujul on abiellumisavaldusi võimalik esitada vaid kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnikele. Tulenevalt perekonnaseisutoimingute seaduse § 37 lõikest 11 ei pea perekonnaseisuasutusse abiellumisavalduse esitamiseks ilmuma vaid juhul, kui digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas. Alates 30.12.2024, kui jõustub perekonnaseisutoimingute seaduse § 44 lõikes 11, on e-rahvastikuregistri kaudu võimalik kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnikele esitada ka abielu lahutamise avaldusi.
Avalduse vormi leiate siit – kliki: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1020/3201/8004/SIM_19022018_m3_Lisa_6.pdf
Mis on patsienditestament?
Sellisteks olukordadeks, kus patsient oma tahet avaldada ei saa, on paljudes riikides sarnaselt Eestiga kasutusel patsienditestament, mida nimetatakse ka elutestamendiks, või ka üldisemalt patsiendikorralduseks ehk tulevikujuhisteks. Patsienditestament on notariaalselt tõestatud kirjalik avaldus selle kohta, millist ravi inimene soovib või ei soovi olukorras, kus ta pole enam võimeline ise otsuseid langetama – näiteks kui ta on teadvuseta või dementne, muuhulgas ka alljärgnevatel juhtudel:
• tervishoiuteenuse osutamine oleks iseenesest patsiendi huvides, s.t näidustatud;
• patsient on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama;
• tervishoiuteenuse osutamise otsuse tegemine on edasilükkamatu (viivitamatu osutamata jätmine oleks ohtlik patsiendi elule, kahjustaks oluliselt patsiendi tervist või patsient on püsivalt otsusevõimetu);
• patsiendi eest ei otsusta tema seaduslik esindaja;
• patsient on väljendanud otsusevõimelisena patsienditestamendis oma tahet tervishoiuteenuse osutamata jätmiseks.
Kas lapsevanema nõusolek lapsega reisimiseks peab olema notariaalselt tõestatud?
See, kas nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud või piisab lihtkirjalisest dokumendist, sõltub külastatava riigi ja transiidil läbitavate riikide nõuetest, küsige palun transpordiettevõttelt või Eesti Välisministeeriumist. Vaata palun ka meie vastavat lehekülge – KLIKI SIIA
Millised on valeandmete esitamise tagajärjed?
Notariaalse tehingu käigus valeandmete esitamine on karistusseadustiku mõttes varavastane süütegu ning selle eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Lisaks võib see seada kogu tehingu kehtivuse kahtluse alla – kui hiljem selgub, et tehingus esitatud müügihind ei vasta tegelikkusele, võib see tuua kaasa tehingu kehtetuks tunnistamise.
Rahalise kahju oht: Kui müüja esitab ostja vastu hilisemaid nõudeid, on ostja kaitse piiratud, sest ametlikult esitatud müügihind ei kajasta kinnisasja tegelikku väärtust. Kaasnevad ka arvestatavad maksualased riskid, sest kui tehingu vastu tunneb huvi maksuhaldur, siis tõenäoliselt nõutakse tagantjärgi tegeliku ostuhinna maksustamist (nt käibemaks, tulumaks).
Tulumaksu probleemid tulevikus: Kui ostja soovib kinnisvara edasi müüa, arvestatakse kinnisasja müügist saadud tulu maksustamisel ostuhinnana lepingus toodud müügihind mis on väiksem tegelikust hinnast mille ostja müüjale tasus. Näide: Kui kinnisvara osteti ametlikult 50 000 euro eest, kuid tegelik hind oli 100 000 eurot, siis hilisem müük näiteks 120 000 euro eest näitab suuremat “kasumit”, kui tegelikkuses oli ning selle pealt tuleb (120 000 – 50 000 = maksustatav summa) maksta ka tulumaks.
Kompensatsiooninõuete piiratus: Kui kinnisasjal ilmnevad puudused (nt varjatud defektid) ja ostja soovib müüjalt kahju hüvitamist, arvestatakse hüvitise määramisel lepingus toodud väiksemat müügihinda. Näide: Kui ostuhind on müügilepingu kohaselt 50 000 eurot, kuid tegelik hind on 100 000 eurot, võib ostja nõuda kahju hüvitist lähtudes lepingus näidatud müügihinnast, mis oli 50 000 eurot.
Notaril on seadustest tulenev kohustus sellisel juhul kui notariaaltoimingut taotlevad isikud avaldavad asja või õiguse hinna väiksemana kui on selle harilik turuväärtus, määrata tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegis suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel. Sellisteks andmeteks võivad olla näiteks ka ajakirjanduses avaldatud kinnisvarade keskmised kohalikud turuhinnad või muud andmed.
Kuigi tehinguhinna vähendamine notaritasude kokkuhoiu eesmärgil võib tunduda ahvatlev, kaaluvad sellega kaasnevad õiguslikud, majanduslikud ja maksualased riskid üles igasuguse lühiajalise kasu.
Notari tasude säästmine on väike võit: kuigi notaritasud põhinevad kinnisasja võõrandamislepingus toodud müügihinnal, on kokkuhoid tühine võrreldes võimalike õiguslike ja maksualaste tagajärgedega. Alati on kindlam kinnisvaratehinguid teha seaduslikult, et vältida hilisemaid probleeme ning kaitsta enda huve.