SAARTE HÄÄL: Notariaalse kaugtõestamise õppepäev
Luubi all: Notariaalne kaugtõestamine ehk tulevik on kohal juba kuus aastat

Üha rohkem toiminguid, mille tegemiseks varem pidi kusagile kontorisse või esindusse kohale minema, tehakse nüüd ära elektrooniliselt. Kuigi notariaalne kaugtõestamine pole sugugi keerulisem kui pangaülekande kinnitamine, on tegemist siiski notariaalse tehinguga, kus notari osalemine lisab veel ühe turvakihi.
Notariaalne kaugtõestamine võeti Eestis kasutusele 2020. aasta veebruaris, esialgu Eesti välisesindustes. E-Notar 3 süsteem käivitati 4. veebruaril 2020. Oktoobrikuu viimasel päeval tutvustas Pärnu notar Anu Raid ka Saaremaa valla sotsiaaltöö inimestele kaugtõestamise võimalusi. Lisaks loengu kuulamisel tehti näidistõestamine ka praktiliselt läbi. Saaremaale tuli ta seetõttu, et saarlased on notariga ühendust võtnud ja väljendanud valmisolekut teha toiminguid kaugtõestamist kasutades, aga kardavad, et ei saa ise näiteks arvuti seadistamisega hakkama.
Kas kaugtõestamine on ikka turvaline?
Levinuimad väärarusaamad kaugtõestamise kohta on kaks, rääkis notar. Esiteks – et see on midagi keerulist ja teiseks – et see ei ole justkui turvaline.
Tegelikult ei ole see keerulisem kui pangas maksmine ja tehingu elektrooniliselt allkirjastamine ja teiseks on iga notaritehing turvaline sõltumata sellest, millise kanali kaudu notar tehinguosalistega suhtleb, sest tehingu põhiolemus ei muutu – notar kinnitab tehingu siis ja ainult siis, kui ta on veendunud osalejate isikusamasuses, teo- ja otsusevõimes, tegelikus ja vabas tahtes, tehingust arusaamises, esindusõiguses ning tehingu seaduslikkuses. Kui kasvõi üks nendest komponentidest puudub, jääb tehing katki. Seega ei ole notari kinnitus mitte lihtsalt sama turvaline kui iga teine tehing, vaid see lisab sõlmitavale kokkuleppele lisaks veel ühe turvakihi.
Peamine vahe tavapärase ehk notaribüroos toimuva tehingu ja kaugtõestamise teel läbiviidava tehingu vahel on notariga suhtlemise viisis – kaugtõestamise puhul toimub suhtlemine videosilla kaudu ning allkirjad antakse elektrooniliselt.
Raid meenutas oma ettekannet alustades paari aasta tagust tormi, mille tõttu ei pääsenud notariaja broneerinud kihnlased Pärnusse. Lahenduse pakkus üks Kihnu vallaametnik, kes kutsus inimesed enda juurde. Tema juhendamisel sai notariaalne tehing kaugtõestamise teel vaatamata tormile siiski tehtud.
Arvutiekraani taga saab teha peaaegu kõiki tehinguid ja toiminguid, aga kahe kindla erandiga – nendeks on abiellumine ja abielu lahutamine. Kindluse mõttes tasuks notaribüroost üle küsida.
Kaugtõestus sobib juhtudel, kui kliendil on liikumisraskused, ta elab igapäevaselt hooldekodus või välismaal. Ka Saaremaal ei ela ju kõik inimesed sugugi Kuressaares. Raidi kaugeim klient kaugtõestusel oli näiteks Austraalias. Kaugtõestus sobib ka eri linnades olevatele osapooltele. Ja ka sel juhul, kui keegi on haigestunud, eriti siis, kui ta on nakkusohtlik. Kaugtõestamiseks saab notari valida kõigi Eestis tegutsevate notarite seast.
Samas tuleb arvestada, et maapiirkondades võib takistuseks saada ebapiisav internetiühendus. Sellisel juhul võib abiks olla kaugtõestamise kasutamine mõnes sobiva internetiühendusega avalikus või teenindusruumis. Juhul kui tehingut vahendab kinnisvarabüroo on üsna sagedasti kasutatav võimalus, mille kohaselt klient saab kaugtõestusel osaleda soovi ning vajaduse korral kinnisvarabüroos või sõidab tehingut vahendav maakler kliendi juurde koju ning aitab teda.
Põgenikud Ukrainast saavad kasutada elamisloakaarti või e-residendi digi-ID-d. Vajadusel kaasatakse tõlk.
See oli ka Kuressaares sotsiaaltöötajatele korraldatud koolituse mõte ja eesmärk, et kui inimesed tõesti kardavad, et jäävad tehnikaga hätta, oleks see kompetents neid aidata ja juhendada Saaremaalt võtta.
Kuidas kaugtõestamine tegelikult käib?
Internetipangas arvete maksmise ja pangaautomaadist sularaha võtmisega ollakse enam vähem harjunud selle asemel et pangakontoris või firma kassas järjekorras seista. Täna võib makseid teha viibates pangakaardi, telefoni või nutikellaga ja kuni 50 euroseid oste saab kinnitada nutisõrmust makseterminalile lähendades. Kaugtõestamisel kasutatakse e-notari iseteenindusportaali, mille jaoks midagi spetsiaalselt arvutisse alla laadida ei ole vaja.
Kui kaugtõestust soovijal endal ei ole arvutit või internetiühendust, saab sotsiaaltöötaja minna tema juurde koju, haiglasse või hoolekandeasutusse ja seal tekitada videosilla notariga. Kõik digiallkirjastamiseks vajalik – ID-kaart, mobiil ID või Smart ID peab küll tehingut sooritada soovijal endas olemas olema, aga siingi aitab sotsiaaltöötaja järjele, kas kõik on ikka olemas ja kehtiv ja vajalikud paroolid käepärast.
Ülimalt oluline on – ja selle juurde tuli notar korduvalt – et kõrvaline tugi peab jääma rangelt tehnilise abi raamidesse, kui notaril tekib kahtlus, et toimingut tehakse kellegi teise suunamisel ja näpunäidete järgi, jääb tehing katki ja võib jätkuda näiteks notaribüroos.
Kaugtõestamiseks on vaja kaamera ja mikrofoniga arvutit, stabiilset internetti ning privaatset ruumi. Vajaduse korral saab enne kohtumist teha tehnilise testi. Kaugtõestamisel peavad kõik ruumis viibijad olema kaameras notarile nähtavad. Isikusamasust kontrollitakse spetsiaalse programmi abil.
Aga hübriidtõestamine?
Hübriidtõestamisel on osa osalisi notaribüroos, teised videosillas. Esmalt tuleb bürooga ühendust võtta ja selgitada, millist tehingut teha soovitakse. Sagedasti näiteks tahetakse korterit kellegi nimele „ümber kirjutada”. Sellist terminit seadus muidugi ei tunne, juriidiliselt on võimalik teha müügi- või kinkelepingut.
Raid meenutas, et on kahel korral jõudnud koduvisiidile liiga hilja – inimene oli vahepeal surnud. Kaugtõestamine võib aidata selliseid olukordi vältida, muidugi juhul kui inimene on võimeline ise veel tehingus osalema.
Alates 1. jaanuarist 2027 kaob kaugtõestamise ja hübriidtõestamise lisatasu (hetkel veel €20 + km).
1. jaanuarist 2027 kallinevad mitmed notaritoimingud. Näiteks tõuseb testamendi tõestamise tasu 32,55 eurolt 55 eurole ja pärimistunnistuse väljastamise tasu 102,25 eurolt 174 eurole. Eraldi kaugtõestamise lisatasu aga kaob. Summadele lisandub käibemaks.
Notaritasud 2027
28. oktoobril 2026 võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab notaritel kasutada automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi (ABIS). Eesmärk on muuta videosilla kaudu tehtavad notariaaltoimingud turvalisemaks ning vähendada identiteedipettuste ohtu.
Tehniline kontroll täiendab notari tööd, kuid ei asenda kohustust veenduda tehinguosalise isikusamasuses ja tegelikus tahtes. Praegu vajalike seadmete ja dokumentide kohta saab lugeda meie kaugtõestamise lehelt.
1. jaanuarist 2027 alustab tööd notariaalsete volikirjade register. See koondab alates kasutuselevõtust tõestatud volikirjade andmed ning võimaldab kontrollida nende kehtivust. Muudatus peaks lihtsustama volikirjade kontrollimist ja vähendama võltsingute ohtu.
Enne 1. jaanuari 2027 tõestatud volikirju uude registrisse tagasiulatuvalt ei kanta. Millal on volikiri vajalik ja mida selle koostamisel arvestada, selgitab meie volikirjade leht.
2026. aasta septembris otsustati eraldada Notarite Kojale ligi 500 000 eurot E-notari süsteemi arendamiseks. Täiustatakse lahendusi, mis aitavad notaritel hinnata tehingute riske, kontrollida vara päritolu ning märgata rahapesu- ja sanktsiooniriske. Arendatakse ka kaugtõestamise turvalisust.
Notar peab seaduse järgi tegema tehinguosaliste ja raha päritolu kohta vajalikke kontrolle. Sellega seotud teavet ja kliendile mõeldud dokumente leiab meie rahapesu puudutavalt lehelt.
Riigikogu võttis 28. oktoobril 2026 vastu muudatused, mille kohaselt tuleb alates 1. märtsist 2028 võimaldada Eesti äpiga isikutuvastust ka notari juures. Inimene saab äpis luua lühikest aega kehtiva QR-koodi, mille abil saab kontrollida tema isikuandmeid.
Uus kord ei ole veel kohustuslikult kasutusel. Eesti äpiga isikusamasuse kontrollimine ei tähenda, et äpp asendaks notariaalse dokumendi digiallkirjastamiseks vajalikke vahendeid. Praeguste võimaluste kohta leiab infot meie notariteenuste lehelt.
2026. aasta mais sulges notar Katrin Sepp oma Kuressaare büroo ja asus tööle Tallinnas. Juunis avaldatud ERR-i uudise järgi jäi Saaremaal tegutsema üks notar. See tõi taas tähelepanu alla notariteenuse kättesaadavuse väiksemates maakondades.
Notari poole võib pöörduda elukohast sõltumata. Paljusid toiminguid saab teha kaugtõestamise teel, nii et Saaremaa elanik ei pea ilmtingimata Pärnusse sõitma. Vaata, kuidas toimub kaugtõestamine Pärnu notar Anu Raidi büroos.