Pärnu notar Anu Raid
NOTAR VASTAB

Kaua tuleb tavaliselt notariaega oodata?

Meie büroos üldjuhul paar päeva ning see aeg kulub nii või teisiti selleks, et notaril jääks aega asjaoludega tutvuda ning veenduda, et plaanitav toiming või tehing on osaliste jaoks turvaline ehk õiguskindlusega tagatud ning lepingu või dokumendi projekt koostada/ette valmistada. 

Millised dokumendid peab notari juurde kaasa võtma?

Notari juures peab olema kaasas kehtiv isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart või juhiluba). Notar võib isiku tuvastada ka Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis oleva foto alusel. Kui lepingu sõlmimiseks on notari juurde vaja midagi lisaks kaasa võtta, anname sellest kindlasti eelnevalt teada (üldjuhul võib selleks olla mõni selline tehinguga seotud dokument, mida elektroonilises registris näha ei ole, näiteks mõnikord on vaja, et inimesel oleks ette näidata perekonnaseisu tõendav dokument, kuid üldjuhul on needki notarile elektrooniliselt nähtavad). 

Millised andmed tuleb notaribüroole enne tehingut esitada?

Tehingu andmed: kes, millistel tingimustel ja mida teha soovib. Notaribüroo kontrollib üle registrite andmed ning koostab nende ja kliendi saadetud andmete alusel lepingu teksti. Tavaliselt saadame lepingu projekti ka e-posti teel klientidele ülevaatamiseks.

Milliste kuludega peaks arvestama?

Iga notariaalse tehingu eest tuleb maksta notari tasu, mille suuruse paneb paika seadus. Tavaliselt teevad osapooled selle pooleks. Oluline on teada, et ükskõik kuidas osapooled tasu maksmise omavahel kokku lepivad, vastutavad nad selle eest solidaarselt. Seega kui see pool, kes on maksmise enda kanda võtnud, seda ei tee, siis on notaril õigus nõuda tasu teiselt poolelt, kes saab selle siis omakorda lepingu alusel esimeselt tagasi küsida.
Kinnisvaratehinguga kaasneb reeglina ka muudatus kinnistusraamatus ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu. Selle maksab tavaliselt see osapool, kes on muudatuse tegemisest huvitatud, näiteks kinnisasja ostmise puhul on ostja huvides see, et ta oleks omanikuna registrisse kantud. Kui jätta riigilõiv müüja kanda ja ta selle maksmata jätab, on müüja endiselt asja omanik edasi ja võiks selle halvimal juhul uuesti maha müüa.
Kui kinnisasi ostetakse laenuga ja selle tagamiseks seatakse hüpoteek, siis hüpoteegi kulud kannab tavaliselt ostja. Ka pankadel on laenu andmise tingimuseks reeglina see, et laenusaaja kannab vormistamisega seotud kulud. Teisalt võib ostetaval asjal olla mingisuguseid koormatisi või õigusi, mis tuleb lõpetada või kustutada, ja sellega seotud kulud kannab tavaliselt müüja.

Milleks kasutatakse deposiiti?

Juhul kui lepingu sõlmimine ja raha maksmine toimuvad eri ajal nagu enamasti kinnisvaratehingute puhul tavaks, siis on mõlema poole huvides võimalik kasutada notari deposiitkontot ehk ostja kannab enne tehingut raha notarideposiiti, millega saab müüja kindlustunde, et esiteks on ostjal see raha olemas ja teiseks saab ta selle pärast lepingu sõlmimist kindlasti kätte.
Ostja saab kindluse selles osas, et müüja ei saa raha enne, kui leping sõlmitud ning tal on kindlus, et ta saab ostetud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kantud.
Meie deposiitkontod leiad SIIT-KLIKI.

Millist nõu notar mulle annab?

Ärge eeldage - küsige nõu. Kui kahtlete - küsige nõu. Notari ülesanne on tehingu juriidilist poolt selgitada ja kulud ei sõltu sellest, kui kaua tehingule aega läheb või mitu küsimust küsiti. Notari ülesanne ongi leida just konkreetsele inimesele ja tema olukorrale sobiv lahendus ning tagada tehingute õiguskindlus kõigile osapooltele. Tehingule eelnev konsultatsioon on tasuta. 

Mis on hübriidtõestamine?

Hübriidtõestamine on kaugtõestamise alaliik, mille puhul notariaaltoimingute tegemine notari ja kliendi vahel toimub nii, et mõned lepingu osalised osalevad videosilla vahendusel ja teised notari büroos kohapeal.

Kas kaugtõestamist on võimalik tulla tegema ka notari büroosse?

Sellisel juhul tuleb muuta lepingus kajastuvat tõestamise vormi, seega palume meile aegsasti teada anda, kui olete meelt muutnud ja soovite kaugtõestamise asemel büroosse tulla, et Te ei peaks ootama kuni lepingusse muudatuse(d) sisse viime.

Kas kõiki notariaalseid toiminguid saab teha kaugtõestamise teel?

Kaugtõestamise teel on võimalik teha pea kõiki notariaalseid toiminguid mõne erandiga. Büroosse tuleb kohale tulla kui soovite:
• Sõlmida abielu
• Lahutada abielu

Et teha testamenti või tõestada volikirja, tuleks üldjuhul tulla büroosse, kuid on võimalik kohaldada erandeid, kui olud on erandlikud - kliendi liikumisprobleemid vms. 

Mis on e-Notar iseteenindus?

e-Notar on elektrooniline keskkond, mis võimaldab:
• Lepinguga tutvuda enne tehingut;
• Tehingu algatamist ja tehingu andmete sisestamist;
• Saada ülevaade Teiega seotud notariaalsetest tehingutest;
• Broneerida tehingu aega;
• Dokumente allkirjastada ID-kaardiga, Mobiil-ID-ga või Smart-ID-ga;
• Rakendada kaugtõestuseks Veriffi näotuvastust.


Kuidas toimuvad tehingud alaealisega?

Lapse ja eestkostetava varaga tehingute tegemine.
Alaealist saavad esindada ja lapse nimel tehinguid teha tavaliselt üksnes mõlemad vanemad ühiselt, kuna omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.
Ühel vanemal on ainuhooldusõigus ka siis, kui kohus on nii määranud või kui isadust ei ole kindlaks tehtud või kui üks vanem on surnud.

Tehingud vanema ja lapse vahel
Vanemad ei või lapse nimel teha kõiki tehinguid. Peamiselt on välistatud tehingud, mille üheks pooleks on laps ja teiseks pooleks vanem või vanema lähisugulane, kus võib esineda lapse ja vanema huvide konflikt. Nimetatud toimingute tegemiseks tuleb pöörduda kohtu poole erieestkostja määramiseks ning kohus määrab isiku, kes esindab last tehingu tegemisel lapsevanemaga.
Teise võimalusena võib kohus anda nõusoleku konkreetse tehingu tegemiseks ilma erieestkostjat määramata, asendades lapse tahteavalduse jõustunud kohtulahendiga. Lisaks ei saa vanemad last esindada tehingute tegemisel varaga, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda.


Tehingud kohtu nõusolekul
Teatud tehinguid võib lapse nimel teha üksnes kohtu eelneval nõusolekul.
Peamised tehingud, mida saab kohtu nõusolekul teha:
• Käsutada (s.o müüa, kinkida, pantida, koormata muul viisil jne) lapsele kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.
• Käsutada lapsele kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.
• Sõlmida lapse nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut.
anda kasutusse lapsele kuuluvat kinnisasja (näiteks sõlmida üürilepingut).
teha tehingut, millega laps võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa.
• Loobuda pärandist, annakust või sundosast või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.
võtta lapse nimel laenu.
• Omandada ja võõrandada lapse nimel väärtpabereid, välja arvatud juhul kui väärtpabereid omandatakse lapse nimel, kuid vanema vahendite arvel, tingimusel, et müügist saadu jääb lapse omandisse.
Kõik tehingud, mis on teostatavad vaid kohtu loal, leiate perekonnaseadusest. Kõik eelnimetatud piirangud kehtivad lisaks lapse ja vanema suhetele ka eestkostetava ja eestkostja suhetes juhul, kui täisealise isiku teovõime on piiratud ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja.

Täpsemat infot ja praktilisi nõuandeid seoses eestkostega ja sellega seotud piirangutega leiate eestkostjatele mõeldud veebilehelt Eestkostja teejuht - KLIKI.

Miks esitab notar küsimusi raha päritolu kohta?

Tegeliku kasusaaja deklareerimine. 
Kui notar teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, siis on ta kohustatud järgima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud nõudeid, mis on seotud näiteks:
• kinnisvara, osaühingu osade või aktsiate müügilepingu tõestamisega;
• osaühingu asutamisega;
• raha või väärtpaberite hoiustamisega notari deposiitkontol;
• muude tehingute tõestamisel.
See tähendab, et notar peab oma töös tavapärastele toimingutele lisaks veel:
• tuvastama tehingu tegeliku kasusaaja ja aru saama kliendi omandi- ning kontrollistruktuurist;
• aru saama tehtavast tehingust või toimingust ja koguma teavet tehingus kasutatud vara päritolu kohta;
• selgitama välja, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või lähedane kaastöötaja.
Nende asjaolude tuvastamiseks võib notar paluda kliendil täita ankeet, milles klient saab muu hulgas selgitada tehingu tegemise eesmärki ja kirjeldada raha päritolu.
Tegeliku kasusaaja kindlaks tegemisel selgitab notar välja inimese, kes omab mõju tehingu tegemise või kontrolli juriidilise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing tehakse. Juriidilise isiku puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks inimest, kes omab või kontrollib juriidilist isikut otsese või kaudse osaluse kaudu, ületades 25% hääle- või omandiõigusest. Eesti ühingute puhul on juhatusel kohustus avaldada teave tegelike kasusaajate kohta äriregistri juures peetevas tegelike kasusaajate registris. Välisriigi ühingute puhul on notaril samuti kohustus tuvastada tegelik kasusaaja ja selleks on vaja esitada ühingul notarile enda asukohariigist vastav dokument.

Sobivad samad tõendid ja dokumendid, mis pangaski. 
Tehingus kasutatava vara päritolu tuvastamisel võib notar küsida tehingupoolelt teavet ja dokumente vara päritolu kohta. Kui raha on pärit näiteks vara müügist, siis saab esitada selle vara müügilepingu. Lisaks võib notar küsida ka muid dokumente, näiteks pangakonto väljavõtet, millelt on näha rahasummade laekumine. Keerulisemaks võib osutuda pikema perioodi jooksul kogutud raha päritolu tõendamine. Sellisel juhul on notaril vaja saada ülevaade isiku sissetulekutest pikema perioodi jooksul ja seetõttu võib notar paluda esitada kliendil ka selle kohta pangakonto väljavõte. Raha päritolu tõendamisel on olnud lahenduseks ka näiteks tuludeklaratsiooni esitamine.
Tuleb ette, et tehinguosalised imestavad, miks küll kontrollib notar raha päritolu, kui raha ometi on liikunud pangaülekannete kaudu ja pank on juba raha päritolu kontrollinud. Notari kohustus täiendavaks kontrolliks tuleneb asjaolust, et igal kohustatud isikul ehk nii pangal kui notaril eraldi on kohustus tuvastada raha päritolu iseseisvalt. Kohustatud isikud võivad siinjuures teha küll omavahel koostööd ja üldjuhul teevadki, kuid lõplik vastutus jääb igaühele endale. Et nii pank kui notar soovivad raha päritolu tõendamiseks näha samadest seadustest tulenevatel nõudmistel põhinevaid tõendeid ja dokumente, siis tavaliselt piisabki sellest, kui edastada samad tõendid ja dokumendid nii pangale kui notarile. 

Kas notar teeb toiminguid ka väljaspool bürood?

Erandkorras ja –juhtudel on võimalik tõesti, et notar sõidab notariaaltoimingu taotleja juurde näiteks hooldekodusse, haiglasse, või kinnipidamisasutusse kui:
• toiming on ajakriitline;
• kaugtõestamine pole mingil põhjusel võimalik;
• taotleja ei ole võimeline liikuma tervislikel põhjustel;
• taotleja liikumisvabadus on piiratud (kinnipidamisasutustes viibijad).
Samuti on notariga kokkuleppel võimalik abielu sõlmida väljaspool notaribürood abiellujate valitud kohas.

Palume arvesse võtta, et:
• väljasõiduga kaasnevad täiendavad tasud;
• notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja (reeglina on selleks takso).

Kas pärandi vormistamine Eestis sõltub pärandaja viimasest elukohast või vara asukohast?

Kui pärandvara asub Eestis, võib Eesti notar olla pädev vormistama pärandit olenemata sellest, kas pärija või pärandaja on välisriigi kodanik. Kui pärandaja oli välisriigi kodanik, tuleb arvestada ka selle riigi seadusandlusega, kus pärandaja viimane alaline elukoht oli. Euroopa Liidu pärimisõiguse määrus (Brüsseli IV määrus) määrab kindlaks, et üldiselt kohaldatakse pärandiasjades pärandaja viimase alalise elukoha riigi seadust, välja arvatud juhul, kui pärandaja on määranud oma testamendis teise seaduse kohaldamise (näiteks oma kodakondsusriigi seaduse).
Vajalik on viimase alalise elukoha riigi notari poolt väljastatud Euroopa Liidu pärimistunnistus (European Certificate of Succession, ECS), mis on dokument, mille eesmärk on lihtsustada pärimisasjade menetlemist piiriüleselt Euroopa Liidus. See on kasutusele võetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 650/2012, mida tuntakse ka kui Brüsseli IV määrust. ECS võimaldab pärijatel, pärandi hooldajatel ja testamendi täideviijatel tõendada oma õigusi teises Euroopa Liidu liikmesriigis ilma täiendavate formaalsusteta.

Kas abielu lahutamise algatamiseks piisab ka ühe poole avaldusest?

Vastavalt perekonnaseisutoimingute seadusele § 44 (1) on perekonnaseisu kande tegemiseks (ka abielu lahutamiseks) vajalik, et abikaasad esitavad perekonnaseisuasutuses isiklikult ühise kirjaliku avalduse.
Abiellumise ja lahutamise avaldusi on võimalik esitada ka kaugtõestamise teel. Tulenevalt notariaadimäärustiku § 121 lõikest 7 ei kinnitata kaugtõestamise teel abielu sõlmimist ja lahutamist ega tehta abielu- ja abielulahutuse kannet perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel. Avalduste esitamine ei ole aga kaugtõestamise teel takistatud.  
E-rahvastikuregistri portaali (https://www.rahvastikuregister.ee/) kaudu digitaalsel kujul on abiellumisavaldusi võimalik esitada vaid kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnikele. Tulenevalt perekonnaseisutoimingute seaduse § 37 lõikest 11 ei pea perekonnaseisuasutusse abiellumisavalduse esitamiseks ilmuma vaid juhul, kui digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas. Alates 30.12.2024, kui jõustub perekonnaseisutoimingute seaduse § 44 lõikes 11, on e-rahvastikuregistri kaudu võimalik kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnikele esitada ka abielu lahutamise avaldusi.
Avalduse vormi leiate siit - kliki: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1020/3201/8004/SIM_19022018_m3_Lisa_6.pdf


Mis on patsienditestament?

Sellisteks olukordadeks, kus patsient oma tahet avaldada ei saa, on paljudes riikides sarnaselt Eestiga kasutusel patsienditestament, mida nimetatakse ka elutestamendiks, või ka üldisemalt patsiendikorralduseks ehk tulevikujuhisteks. Patsienditestament on notariaalselt tõestatud kirjalik avaldus selle kohta, millist ravi inimene soovib või ei soovi olukorras, kus ta pole enam võimeline ise otsuseid langetama - näiteks kui ta on teadvuseta või dementne, muuhulgas ka alljärgnevatel juhtudel:
• tervishoiuteenuse osutamine oleks iseenesest patsiendi huvides, s.t näidustatud;
• patsient on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama;
• tervishoiuteenuse osutamise otsuse tegemine on edasilükkamatu (viivitamatu osutamata jätmine oleks ohtlik patsiendi elule, kahjustaks oluliselt patsiendi tervist või patsient on püsivalt otsusevõimetu);
• patsiendi eest ei otsusta tema seaduslik esindaja;
• patsient on väljendanud otsusevõimelisena patsienditestamendis oma tahet tervishoiuteenuse osutamata jätmiseks.


Kas lapsevanema nõusolek lapsega reisimiseks peab olema notariaalselt tõestatud? 

See, kas nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud või piisab lihtkirjalisest dokumendist, sõltub külastatava riigi ja transiidil läbitavate riikide nõuetest, küsige palun transpordiettevõttelt või Eesti Välisministeeriumist. Vaata palun  ka meie vastavat lehekülge - KLIKI SIIA

KONTAKT

Pärnu notar Anu Raid

TASUTA PARKIMINE 60 MIN.

Martensi maja taga ja külje peal saab parkida kuni 60 min. tasuta.
NB! Tasuta parkimisaja kasutamiseks tuleb parkida auto tähistatult (parkimiskellaga või parkimise algusaeg käsitsi paberile kirjutatud) või mobiiliga parkides sõnumi lõppu lisada tasuta minutite arv (vt. juhist allpool).  
Pärnu notar tasuta parkimine
M-parkimine: PVANALINN

Parkimise alustamiseks saada SMS numbrile 1902
sõnumisse lisa: auto number tühik tsoon
NÄIDE: 123ABC PVANALINN
Tasuta parkimisaja kasutamiseks tuleb sõnumi lõppu lisada tasuta minutite arv (nt: 123ABC PVANALINN60)
Parkimise lõpetamiseks helista 1903

PARKIMISKORRALDUS

Pärnu notar Anu Raid on Notarite Koja liige aastast 2007 | Privaatsus ja andmekaitse