Testamendiga saab testaator ehk pärandaja määrata, kellele tema vara ja kohustused pärast surma lähevad. Kui pärandaja surma hetkel puudub kehtiv testament ning pärandaja ei ole sõlminud pärimislepingut, päritakse pärimisseaduses sätestatud korras. Testament tuleks kindlasti teha siis, kui soovitakse pärandada inimesele või inimestele, kes seadusjärgse pärimise korral ei päriks üldse või päriks vähem kui pärandaja talle või neile pärandada soovib. Samuti tuleks testament teha siis, kui soovitakse kedagi seadusjärgsetest pärijatest välistada.

Testeerimisvabaduse piiranguks on sundosa instituut, mis annab teatud tingimustel pärandist ilma jäetud isikule õiguse nõuda pärijalt sundosa. Õigus nõuda sundosa tekib siis, kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral. Sundosa nõue seisneb selles, et õigustatud isik võib nõuda pärandvara väärtusest lähtuvalt sundosa suuruse rahasumma maksmist. Sundosa suuruseks on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.

Kuidas teha testamenti?
Surma puhuks saab pärandaja korraldusi teha testamendi või pärimislepinguga. Testament võib olla notariaalne või kodune. Pärimisseadus kehtestab testamendile kindlad vorminõudeid. Kui testamendi tegemisel neid järgitud ei ole, siis testament ei kehti ning pärimine toimub pärimisseaduse järgi. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.
Testamendi tegemisel tuleks kasutada selget ja üheselt mõistetavat keelt ning isikuid ja esemeid kirjeldada viisil, mis ei jäta kahtlust selle osas, keda või mida on mõeldud. Kui testamendis on kahemõttelisusi või arusaamatuid korraldusi, tõlgendatakse neid seaduses ette nähtud viisil.

Notariaalne testament

Notariaalne testament kehtib tähtajatult. Notariaalne testament on:
notari tõestatud testament või
notarile hoiule antud testament
Soovitav on vormistada testament notari juures. Testamendi tõestamisel annab notar testamendi tegijale õigusalast nõu, selgitab välja tema tahte ja sõnastab selle õiguslikult korrektselt.

Vähemalt 15 aasta vanune alaealine võib teha testamendi notariaalselt tõestatud vormis. Alaealine ei vaja testamendi tegemiseks oma seadusliku esindaja nõusolekut.

Kui testamendi tegijal on mõjuv põhjus (haigus, füüsiline puue, jne), miks ta ei saa iseseisvalt testamendile alla kirjutada, võib seda tema asemel teha ka keegi teine (selleks ei tohi olla tehingust kasu saav isik, notari abikaasa, notari või tema abikaasaga suguluses olev isik ega notaribüroo töötaja). Loomulikult peavad sellise allakirjutamise juures viibima ka notar ja testamendi tegija.

Notariaalselt tõestatud testament võib olla ka abikaasade vastastikune testament, mille abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Kui abikaasad on määranud teiseteist vastastikku pärijaks, tähendab see seda, et kui üks abikaasadest sureb, läheb kogu ta vara kauem elavale abikaasale. Testamendis saab ka määrata, kellele läheb pärand peale kauem elanud abikaasa surma. Kauem elanud abikaasal ei ole pärast vastastikuse testamendi alusel pärandi vastuvõtmist õigust testamendis määratud ühiseid korraldusi muuta.

Notarile hoiule antud testament

Enda koostatud testamendi võib anda notarile hoiule. Testamendi hoiule andmisel tuleb testaatoril anda see isiklikult notarile üle kinnises ümbrikus ning kinnitada, et tegemist on tema testamendiga. Notar koostab testamendi hoiule andmisel akti, millele kirjutavad alla nii testamendi tegija kui notar. Notari juurde hoiule antud testamendi saab sealt igal ajal tagasi võtta. Selle kohta koostatakse jälle uus akt.

Kodune testament

Kodune testament kehtib testaatori (pärandaja) eluajal 6 kuud. Kodune testament on:

- tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testament või ka
- lihtsalt omakäeliselt kirjutatud testament.
Tunnistajate juuresolekul tehtud testament peab olema testaatori allkirjastatud vähemalt kahe teovõimelise (vähemalt 18-aastase ja vaimselt terve) tunnistaja samaaegsel juuresolekul. Testaator peab testamendile märkima selle tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Tunnistajatele ei pea avaldama testamendi sisu. Kohe peale testaatorit kirjutavad testamendile alla ka tunnistajad, kinnitades, et testaator kirjutas konkreetsel kuupäeval iseseisvalt testamendile alla ning nende arusaamise kohaselt on ta teo- ja otsusevõimeline.

NB! Tunnistajaks ei saa olla isik, kelle enda või kelle sugulase (üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase), abikaasa või viimase sugulase (üleneja või alaneja) kasuks testament tehakse. Eeltoodud keeldu rikkudes tehtud korraldused on tühised.

Omakäeliselt kirjutatud testament

Testamendi võib teha ka iseseisvalt, kirjutades selle algusest lõpuni omakäeliselt ning märkides sellele testamendi tegemise kuupäeva, aasta ning ka allkirja. Kui testamendilt puudub selle tegemise kuupäev ja aasta (ning puudub ka võimlaus muul viisil tuvastada testamendi tegemise aega), pärandaja allkiri või on täitmata omakäelisuse nõue, on testament tühine.
Kui omakäelise testamendi tegemisest on möödunud kuus kuud ning testamendi tegija sel ajal veel elab, kaotab testament kehtivuse. Sellisel juhul tuleb teha uus testament.
Testaatori tahte elluviimise seisukohalt on omakäeliselt kirjutatud testamendi puhul tegu riskantseima testamendiga, sest testamendi tegemine võib saladuseks jäädagi. Kui hoiate testamenti kodus või teate, et teie lähedane hoiab testamenti kodus, saate e-teenusega teatada selle olemasolust pärimisregistrisse.

Kus testamenti hoida?
Testamenti tuleks hoida viisil, mis võimaldaks selle pärast testamendi tegija surma võimalikult kiiresti üles leida.
Notariaalsed testamendid ja pärimislepingud hoiustatakse notari juures ning registreeritakse pärimisregistris hiljemalt järgmisel tööpäeval notariaalakti tõestamisest.

Kodust testamenti võib testamendi tegija ise hoida või anda selle hoidmiseks teisele isikule. Koduse testamendi võib registreerida pärimisregistris, kuid see ei ole kohustuslik. Isik, kelle kätte on testament hoiule antud, on kohustatud selle testaatori surma korral esitama viivitamata notarile.

Testamendi tühistamine
Testamenti või selle osa on võimalik tühistada kas pärimislepingu, uue testamendi või (koduse testamendi puhul) selle hävitamisega. Kui hilisema testamendiga on vastuolus vaid varasema testamendi mõned osad, jäävad ülejäänud varasema testamendi osad kehtima. Testamendi võib tühiseks kuulutada ka kohus pärast testamendi teinu surma seaduses sätestatud alustel.

Kui testamendi koostamisel pole vorminõudeid järgitud, on see tühine.