Volikiri on kirjalik dokument volituse kohta, mille tähtsus seisneb tõendamises ja avalikkuse põhimõtte täitmises. Volikiri tõestab, et esindajal on esindusõigus olemas ja kolmandad isikud saavad sellele tugineda.
Seadusega ei ole kindlaks määratud volituse vormi, vaid sätestatakse üldpõhimõte, et volitus peab olema samas vormis kui tehing, mille tegemiseks kedagi volitatakse. Näiteks kõik kinnisasjadega tehtavad tehingud peavad olema notariaalselt tõestatud, mis tähendab, et ka sellise tehingu sõlmimiseks antav volitus peab olema notariaalselt tõestatud.

VOLITUSE ULATUS
Kõige mõistlikum on määrata volikirjaga kindlaks volituse ulatus. Kindlasti tuleb tähele panna, et volituse piirid määrab esindatav. Kui esindajale antud õigusi volikirjas täpselt ei piiritleta, võib tekkida palju segadust – esindaja võib talle antud volituste piire vääriti mõista ning neid ületada; valesti võivad volituste piiridest aru saada ka kolmandad isikud. Juhul kui ulatus on määratud ebaselgelt, tuleb eelkõige arvestada selle isiku arusaama, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb.